Aeg ümber mõtestada teemat, mida varem põhjalikult siin käsitlenud olen.
Mis on elu mõte objektiivselt?
Lähtuvalt küsimuse olemusest ehk
võimatusest anda objektiivset vastust, leian, et
ma ei saa midagi vastata. Subjektiivselt võib igaüks enda eksistentsi igat pidi põhjendada, kas siis teadvustatult või mitte. Aga objektiivset vastust vist ikkagi ei ole. Pean nõustuma Paula ja Aroga, et mõtet omistab asjadele siiski vaatleja. Ei ole sellest kohe kuidagi pääsu.
Ja noh, kui ma peaks midagi kokkuvõtvat ütlema kogu universumi ja sh elu kohta (sest muidu ju ei saa…), siis see kõlaks kuidagi nii, et minu arvates on universum (nii ajaliselt kui ka ruumiliselt) elu (inimese) jaoks
vähemalt mingi omapärane drive-in cinema.
Kas ta midagi enamat on, seda ma ei tea.
Ja noh, inimene ikka laseb pilgu ringi käima ümbrusel, kui ta kuhugi satub. Ehk isegi väljub oma mugavast autost.